08.juuli pühapäev. Nagu ühele pühapäevale kombeks, tegin jälle hunniku pannkooke, need tulevad siin kohe eriti head, munad on väga kollased. Ja tänaseks hulkumiseks valisime linna nimega Corb. Et miks just see… aga selleks, et seal asub Titanicu muuseum. Alustan sellest, et oleme siin ainult ühe korra televiisori käima pannud, see oli nädal tagasi ja sealt tuli Titanicu film. Vaatasime ehk 10 minutit ja läksime siis pubisse ja kui seal Iiri muusikat kuulsin, näpistasin Airiini, et kuule see on ju tegelt sama, mille järgi nad seal laeval all tekil tantsisid. No ja siis, kui hakkasime valima kuhu nüüd minna, teatas Airiin, et aga Corbis on Titanicu muuseum. Mis mõttes, siin Iirimaal, laev läks ju Inglismaalt. Aga mida mina totu-lotu ei teadnud, et laev tegi 3 peatust ja viimane siin Corbis. Vot sulle.
Kappasime aga rongijaama ja sutsti poole tunniga kohal.
Väga armas väike linn, palju lilli, värvilised poed ja majad.
Kuna olime pileti juba eelnevalt ära ostnud ja meil oli siba aega jalutasime ringi, nagu ikka siin koperdasime jälle ühe katedrali otsa, neid on siin ikka igal pool. Kuna oli pühapäev ja kell parasjagu 12, saime osa ühest ilusast kontserdist.
Kuulasime kananahk ihul ja oligi kahjuks aeg minna.
Muuseumis saime piletid, mis olid nagu neil, kes laevale läksid. Mina olin 17 aastane Mary ja Airiin 22 aastane Mary, kes tahtisid minna New Yorki koduhoidjaks, peale tuuri koos giidiga, saame teada, kas jäime ellu või…
Siin oli siis viimane peatus enne New Yorki. Laevalt tulid siia maha 7 inimest, kellest üks oli preester, kes sõitis esimeses klassis. Tal oli fotografeerimismasin ja tänu temale on säilinud laevast 79 päris pilti. Siit aga läks siis peale 123 inimest, kes reisisid kõik enamus kolmandas klassis. 44 neist pääses eluga ja 79 on kadunud. Titanicul oli vesi ja elekter koos igas ruumis, isegi 3 klassis, mis oli väga tavatu. Sel ajal polnud isegi kodudes nii.
Kolmanda klassi kajut
ja esimene klass
Veel oli uudne, et toideti ka 3 klassi inimesi. Millest 1 ja 2 klass olid väga shokeeritud, et mis mõttes nemad ka süüa saavad. Seinal siis 1 klassi menüü ja kolmanda oma on piletil.
Sellest ajast saadik toimub laevadel kõikide toitlustamine.
Laev oli ehitatud ka Iirimaal, põhjas Belfasti linnas. Laeval oli võimla, bassein, türgisaun, raamatukogu ja seinatenniseväljak. 1klassi reisijatele oli ka 3 lifti.
On säilinud ka puust kai, mis on juba 150 aastat vana.
Oli väga huvitav ja sain palju targemaks, muidu ainult filmi vaadanud. Laeval oli siis 2223 reisijat ja pääses ainult 706. Minu Mary jäi kahjuks kadunuks. Airiini omal aga õnnestus pääseda.
Natuke eemal on ka Titanicu park
Seal tegime ka oma lõunapausi, kuna ilm oli jälle loodetust ilusam läksime rannale, tegime palju naljapilte ja korjasime karpe ja kive.
Tagasi jaama poole jalutades leidsime endale ka toreda krundi, kuhu oma maja püsti panna, vaatega merele…
ja seal ootab meid ka linnuke…
